Tagasilend
Kes pakkis öö läbi, kes magas ja kes oli niisama üleval. Umbes poole kuue paiku lahkusime oma kodust, uuesti läbi selle tagahoovi, mis esimesel päeval ikka korralikult rabanud oli. Seekord ei tundunud nii jube olevat, lihtsalt tavaline tagahoov. Või oli asi selles, et nii varajasel tunnil ei olnud hoov veel täis mopeede ja käratsevaid inimesi.
Mul õnnestus vist samal hommikul või eelmisel külma saada, sest lend möödus mul nohuselt, kurku valutades ja silmi vesistades. Põhjus ka miks ma viimaste postitustega nii kaua venitanud olen, lihtsalt ei jõua.
Lennujaama sõit läks kiirelt, oli isegi sama juht. Check-in läbi tehtud ja pakid ära antud, tuli huvitavam osa. Millegipärast on Shanghai lennujaam otsustanud, et isegi suures pagasis ei tohi enam zipposid transportida. Järjest võeti kohvreid kõrvale ja järjest korjati ära..
Süüa otsustasime Burger Kingis. Mis on ikka hommikusöögiks parem kui friikartulid ja burger? =D Päris hea oli tegelikult. Minu poolest võiks Burger King Eestis ka end sisse seada. Siis algas lennuootamine, mida sisustati erinevate tegevustega – magamine, rääkimine, legodega mängimine… Väljumine hilines pool tundi, aga pole hullu – elab üle.
Lennukisse jõudes tabas “meeldiv” üllatus. Suuremal osal meie rühmast ekraanike ees oleva tooli seljatoes ei töötanud. Mingi aeg tehti restart tervele süsteemile (vaesed teised reisijad) aga ega seegi ei aidanud. Seega saime meie nautida ekraani laadimisrida, mis jäi seisma 93% peale. Lõpuks pakuti kompensatsiooniks karastusjooki, snäkke ja šokolaadi. Mmm… Hea, et suurema osa lennust magada sai. Päris mitmed ärkasid üles täpselt selleks ajaks, kui süüa sai – mugav lahendus.
Aitäh muidu ka Tanelile selle eest, et ta vett pähe valas… värskendav. Peeter vaatas lakke, äkki tilkus see läbi aga ei. Natuke sai padjasõda ka tehtud ja piisavalt naerdud. Seda, mida veel lennureisil meelde tuletasime saab lugeda mingis järgmises postituses.
Helsingis tekkis jube tunne, et oleme kodus. Viimasel lennul Tallinna laulis meie rühm Põhjamaad, hea ju lõpuks kodus olla. Lõpuks Tallinnas olles peeti veel viimased tänukõned, tegime viimase korraliku puntratantsu ja viimased soojad kallistused. Mõned küll vaatasid imelikult, kui seal plaksutasime ja ringis rääkisime, aga mis sellest…
Super reis! Minu poolt ka tänud kõigile, kes sellel tripil osalesid!
Nii lühike ongi siis meie reisi lõppkokkuvõte. Kes tahab, võib alati juurde lisada oma mõtteid ja mälestusi.
Tantsurühm Järvake Hiinas 
Tsauka, Stina olen. Räägi kuidas ma neid pilte saaksin mis su isa tegi Hiinas? Need kus ma elevandi peal istusin jne:D Anna teada:) Kuidas muidu peale Hiinat kulgenud on?:)
Hei =)
Ma kahjuks seda ei oska öelda, kust neid pilte saab. Ei tea, kas isa need üles on jõudnud panna üldse. Kui ta Europeade’ilt tagasi tuleb (28.juulil) saan loodetavasti uurida ja siis jagada.
Peale Hiinat on kulgenud haigelt (aitäh Hiina suveniiride “köha” ja “nohu” eest) ja kiirelt. Valmistun Saksamaaks, ehk pakin ja kraamin.
Siia blogisse tegelikult veel paar postitust ka teha, aga ma ei kujuta ette millal aega selleks leian.
Hei,igatahes kui su isa kunagi kuhugi need üles paneb siis anna teada, kirjuta näiteks mulle stina.vurmer@gmail.com. Äkki saad kasvõi need paar pilti mulle saata kui teil need kuskil arvutis on või midagi:) Ma oleks hästi tänulik, saaks vanematele näidata ja nii:D
Sa vist pole ainuke, kes köha ja nohu endale Hiinast sai, Kaiu oli ka sama asjaga hädas ja mõni siin veel:) Minul õnneks siiamaani on kõik ok, aga mõtlesingi et raudselt mingi 3 kuu pärast oleme kõik koos Paide haiglas ja lehvitame üksteisele oma vooditest mingi tundamtu Hiina gripi pärast:D
Aga head reisi Sulle Saksamaale ja ehk siis veel suhtleb ja vahetab pilte:)
Tsau!
Okei, annan teada =)