EXPO
Täna avati Eesti paviljonis uus näitus: Eesti rahvusmustritest stiliseeritud riided, mis mannekeenidel seljas olid. Seetõttu oli paviljonis ka Eesti konsul, kes lubas meiegi esinemist vaatama tulla. Kahjuks ei tulnud hiljem pähe teda üles otsida ja arvamust küsida. Söök toodi täna meile pappkasti sees. Eilse munakastme vahetasime liha ja kartulikastme vastu. Mitmest suust võis kuulda, et parim söök, mida söönud oleme. Toitu sõime seekord tee keskel pinkidel istuda. Nagu arvate, hakati ilusaid Eesti tüdrukuid ka pildistama või paluti kas saab koos pilti teha.
Avamise tõttu jäi ära ka tänane paviljoniesinemine. Kuid pole hullu, suurel laval saime ikka tantsida. Ka valgustus läheb aina paremaks! Raske on uuesti esinemise kohta midagi kirjutada. Ilus ja tore oli nagunii, välja on mõtet tuua ainult erilisemaid juhtumisis. Täna olid siis selleks kaks lahtitulnud vööd ja üks jalast lennanud king! Pisikesi Eesti lipukesi lehvitasime hoolega. Mina, laisk inimene, torkasin kaks lipukest juustesse, nii et need koos peaga liikusid. Paar lipukest sai antud ka rida tagapool istunud hiinlastele, kes need viisakalt esinemise lõppedes tagastasid, nagu palutud. Kahjuks aga ei hakanud lippe andma kahele armsale lapsekesele, kes samamoodi palumas käisid. Poiss käis lausa mitu korda, lõpuks silmad peaaegu vesised ees.
Tagasiminek sujus kenasti. Marleeni ratastool viidi laenutusse tagasi, meie ei läinud täna laevasõitu otsima vaid kenasti metroo peale. Ühestki rongist maha ei jäänud ja kõik väljusid elusalt ja rõõmsalt People’s Square’il. Ahjaa, seda ka, et Eesti paviljonidel vist hetkel jalaneedus. Paviljonitöötaja Tarmo astus valesti kõnnitee äärekivilt alla ja on kahe uhke kargu omanik. Pärast Marleeni ratastooliga rallimist mõtlevat ka tema ratastooli laenutada.
Tantsurühm Järvake Hiinas 